Sel
korral lugesin läbi raamatu nimega „Charlie + Leo“, mille kirjutas Jochne Till.
Ausalt öeldes ei teagi, miks selle raamatu valisin. Ilmselt siis lihtsalt
välimuse järgi. Igatahes olen rahul raamatu valikuga.
Lühidat
rääkis raamat ühest pisikesest ja mitte kõige populaarsemast poisist nimega
Charlie. Uue kooliaasta alguses ilmus aga tema klassi uus tüdruk, kellesse
Charlie esimesest silmapilgust armus. Edasi läks raamat omasoodu, Charlie
üritas Leo pilku püüda, kirjutades ja joonistades talle koomikseid. Neid saatis
ta meili teel, anonüümselt. Charlie pelgas kohutavalt, mida Leo temast
tegelikult arvab ning pidas targemaks ennast mitte paljastada. Kuid asjad
võtsid teise pöörde ning kõik tuli lõpuks päevavalgele.
Raamatu
põhiline mõte minu jaoks oli see, et pole vaja ennast kellegiks teiseks muuta.
Kui inimene ei aktsepteeri sind nii nagu sa oled, siis ei sobi ta sinu ellu
üleüldse. Eriti meeldis mulle kuidas Charlie ennast ühe teise
koomiksitegelasega pidevalt võrdles. Ta üritas ennast muuta, endale valetada,
et tema on see koomiksiteglane ja ta ei saagi otsustada, kuidas tema tulevik
välja näeb. Vaid ta on määratud läbikukkuma nagu seesamune Charlie Brown
koomiksist. Samas, otsutades tema koduse olukorra järgi, oli ta väga agar ja
tubli poiss. Nad elasid isaga üksi ning Charlie pidi suure osa oma ajast tegema
täiskasvanute tööd. Selles suhtes oli mul Charliest kahju kuna ta pidi nii
kiiresti suureks sirguma. Ta ei tundnudki neid lõbusid, mida saab tunda
noorena. Pidi pidevalt mõtlema, kuidas tema isa hakkama saab.
Muidu
oli raamat väga kerge. Sõnakasutus oli lihtne ja raamat meenutas mulle natuke
Äpardi päevikut, kuid see meeldis mulle rohkem. Vahepeal on väga mõnus midagi
lihtsat lugeda. Mulle pigem ei meeldi sellises stiilis kirjutatud raamatud, kui
üllataval kombel meeldis raamat mulle väga.
Kokkuvõttes
võib öelda, et raamat oli äge ja andis mõista, et on okei olla teistsugune.
Soovitan
raamatut kõigile, see on kerge ja kaasahaarav, väga tabav ja pisut labane.
No comments:
Post a Comment