Lugesin läbi raamatu “Armastusega fännidelt”, mille kirjutas Keitlin
Priilinn. Valisin selle raamatu kuna olin juba enne lugenud Keitlin Priilinna raamatut
“ Mustlasplikad”. Ja kuna see mulle väga meeldis, siis tahtsin tema teisi raamatuid samuti lugeda.
Tegemist
oli noorteromaaniga, mis räägib fännikultuurist.
Raamat rääkis kaheksateist-aastasest tüdrukust Lisannist, kes oli saanud
üheteistaastasena bändi Dreamblue tulihinge-liseks fänniks. Sel aastal otsustas
ta minna Dreamblue maailmaturneele ning järgneda oma iidolitele üheksasse
riiki, käies kolme-teistkümnel kontserdil. Oma teekonnal tutvub ta paljude
värvikate kaasfännidega. Leiab nii sõpru kui ka vaenlasi ning satub täbaratesse
olukordadesse.
Tegevust oli kirjeldatud läbi
peategelase silmade. Sõnakasutus oli kerge ja lugemine läks kiirelt. Palju oli
kirjeldatud, mida Lisann ühes või teises kohas tundis ning mõtles.
Lisann oli väga järjekindel tüdruk. Tal oli kindel soov kohtuda oma
iidolitega ja öelda neile, kui palju nad talle tähendavad ja kuidas nende
muusika suudab tema tundeid nii hästi kirjeldada. Isegi suur koduigatsus ja
teiste inimeste negatiivne arvamus ei suutnud tema meelt muuta. Ning läbi
suurte katsumuste said ta bändi liikmetega väga lähedatseks. Reisi lõpuks hakkaks Lisann mitmeid
asju teise pilguga vaatama. Ta sai aru, kui kallid ja toredad on tema oma sõbrad
ja pere, kes teda kodus ootasid. Ta mõistis, millised on tõelised sõbrad.
Raamatu lõpus tuli välja minu meelest raamatu mõte: Lisann oli jõudnud koju on pikalt
reisilt. Ta teadis, et ees ootab õppimine ja töö, aga sel ühel õhtul, mil
esines Tallinnas tema lemmikbänd, ei mõelnud ta nendele asjadele. Ta soovis
tunda rõõmu kontserdist, nautida parimate sõprade seltskonda. Selline ongi üks
tõeline muusikaelamus – aitab unustada mured ja lubab olla lihtsalt õnnelik.
Kui vaatan oma sõpru, siis näen, et kõigil oma lemmikud. Kas just kõik
sellised kirglikud fännid on, aga austus hea muusika vastu on minu arust väga lahe. Olgu
see niinimetatud "hea ja lemmik" siis täpselt selline nagu igaüks just õigeks
peab. On ju selge, et minu ja minu vanemate lemmikud on täiesti erinevad. Ja
otse loomulikult ei fänna ma sellist muusikat, mis meeldib minu 7-aastasele
õele. Isegi minul ja mu sõpradel võib vahel muusika osas oi kui erinev arvamus
olla. Ja see ongi tore, sest nii on maailm märksa rikkam.
Soovitan seda
raamatut kõigile, kes ei mõista fännide suurt kirge ning ka nendele, kes on
fännikultuuriga juba seotud.
Samuti soovitan soojalt lugeda raamatut "Mustlasplikad". See on seikluslik ja mõnus lugemine.
