Sunday 18 August 2013

"Huntide pealik" Alexandre Dumas

Seekord lugesin läbi raamatu “Huntide pealik”, mille autor on Alexandre Dumas.
Pärast Timm Thalerit ei osanud ma ühtegi raamatut valida. Proovisin küll üht, küll teist, aga ükski raamat ei tundunud nii hea. Nii ma küsisingi nõu oma õe käest, kes soovitas mulle seda raamatut. Talle oli see väga meeldinud.
"Huntide pealik" on müstiline ja omanäoline lugu, mille Alexandre Dumas pani kirja lapsepõlves kuuldud legendi põhjal. See erineb kõikidest teistest Dumas’ teostest, nii peategelase kui ka tegevuspaiga poolest. Ise pole ma kahjuks ühtegi tema teist raamatut lugenud, aga sooviksin lähitulevikus kindlasti.
Seekord ei olnud peategelased vaprad sõjamehed vaid hundid ja vaene kingameister. Tegevuspaik on Dumase’ lapspõlvekodus Villers-Cotterets linnakese ümbrus - sealsed metsad ja jõed ning külad. Eriti meeldis mulle oma lapsepõlve meenutav sissejuhatus, kus Dumas tutvustab, kuidas ta sai idee selle romaani kirjutamiseks.
Lugu aga ise räägib ühest vanast legendist, vaesest puukingade valmistajast Thibault’st, kes rikkuse ja võimu nimel sõlmis kokkuleppe Saatanaga (nagu tegi ka Timm minu eelmises loetus raamatus) ja sai nii huntide pealikuks.
Raamat oli täis üsna humoorikaid, kuid ka ootamatult õudsaid seiklusi. Lugesin raamatu läbi ainut mõne päevaga. Algus oli veidike igavam, aga põnevus aina kasvas. Sõnakasutus oli üsna kerge. Kohad ja nimed olid raskemad, kuid jäid kiiresti meelde. Samuti oli ka üsna palju kirjeldusi, aga need ei häirinud nii väga.
Peategelane Thibault on hea näide, kuidas palju raha ja võim võib inimesed hulluks ajada. Alguses oli Thibault väga õnnelik, kui ta kokkuleppe sõlmis. Kui ta kogemata inimese aga tappis, oli ta niivõrd kohutatud oma jõu suurusest. Kuid proovis seda ikka edasi kasutada headel eesmärkidel. See tal muidugi hästi ei õnnestunud. Aina rohkem hakkasid inimesed teda vihkama ja põlastama ja lõpuks isegi kartma. Kõike seda oli tal raske kannatada ja nii ta tegi saatanaga uue kokkuleppe, kus ta muutus libahundiks. Raamat lõppes ootamatult, kõik armas Thibaulti elus kadus lõplikult ja sellest nii masenduses olles, kadus ka tema.


Soovitan seda raamatut kindlasti kõigile. See on põnev ja õpetlik lugu.

"Timm Thaler ehk müüdud naer" James Krüss

Suvel veedan palju aega oma suvekodus, Muhusaarel. Ajaviiteks on väga mõnus siin raamatuid lugeda, hetkel lõpetasin just oma kolmanda raamatu.
Aga alustame esimesest.
Lugesin raamatut nimega “Timm Thaler ehk müüdud naer”, mille autor on James Krüss. Olin sellest raamatust palju head kuulnud. Kuna sain hiljuti selle raamatu endale kingiks, siis võtsingi selle esimesena kätte.
Raamat rääkis ühest poisist nimega Timm. Timm oli kaotanud oma ema ning isa oli võtnud endale uue õela naise. Pühapäeviti käis Timm oma isaga hipodroomil, hobuste võidujooksu vaatamas ja võitude peale kihla vedamas, mis mõlemale väga meeldis. Varsti Timmi isa aga suri ning Timm langes masendusse. Kuid ta otsustas siiski traditsiooni jätkata ning käis igal pühapäeval ise hipodroomil. Ühel päeval kohtas ta seal aga ühte eriskummalist härrat, kes tegi talle ettepaneku müüa maha oma naer. Vastutasuks korraldab härra, et Timm võidaks kõik kihlveod. Peagi mõistab Timm, et võime naerda on palju rohkem väärt kui kõik maailma rikkused. Kuid oma naeru tagasi saada tundub võimatu...
Tegemist oli seiklusraamatuga, mis oli väga paeluv ning kaasakiskuv. Raamatut oli äärmiselt raske käest panna. Sõnakasutus oli kerge, palju oli tegevust. Kirjeldused ei olnud pikad ja see oligi väga hea, sest vahel venitatakse raamatut kirjeldustega ja see muutub igavaks.
Raamatut lugedes soovisin hullupööra, et raamatul oleks hea lõpp. Vahel on mul selline komme, et vaatan peatükkide pealkirju ja kuna viimane oli taasleitud naer, siis sain rahus lugeda, teades, et kõik lõppeb hästi. Vahepeal tundus, et on lootusetu mõelda, et Timm oma naeru tagasi saab. Õnneks lõppes ikkagi kõik hästi. Kurjad sai alistatud ning neile õppetund antud. Kõike seda ei oleks Timm üksinda suutnud, aga tänu oma ustavatele ja kavalatele sõpradel sai ta oma naeru tagasi. Samuti leidis ta endale toreda ja hea pere. Raamatu põhjal on tehtud seriaale, filme ja multifilme. Kahjuks pole ma neist ühtegi näinud.
Sooviatn seda raamatut kõigile. See on südamlik, õpetlik, kurb ja armas.

Teach me laughter, save my soul!