Kolmas kirjandusklubi

Koht ja aeg: 17. jaanuar 2014 kell 12.35 kuni 13.35, Rocca al Mare kooli puhvet.

Kirjandusklubis osalejad: Nora, Margaret ja Katariina.

Raamatu autor ja pealkiri: Kate Thompson „Ööloom“

Võtmeteemad: üheks suureks võtmeteemaks oli laste ja vanemate vahelised suhted, eriti nende olulisus. Meie vanemad mängivad meie eludes suurt rolli. Kuigi vahel on nende mõistmine raske ja vastupidi. Me peame endale aeg-ajalt meelde tuletama, et vanemad tahavad meile üldjuhul alati kõike head, kuigi me ei taha endale seda tunnistada. Me usume, et kui noored ei saa oma vanematega läbi võib see suuresti mõjutada nende elu ja otsusi. Samuti võivad vanemad mõjutada last negatiivselt ning kaudselt panema neid halbu asju tegema. Nii nagu ka kõnealuses raamatus.

Teiseks oluliseks teemaks pidasime inimeste tahtejõudu ja soovi mitte raskustele allaandmist.

Selle mõttega meenus meile kohe üks pilt. 

Raamatus pidi Bobby tegema põllutööd, mis talle ei meeldinud ning mitu korda oli tal soov alla anda ja töö tegemata jätta, kuid miski hoidis teda ikka põllul. Olid need siis maitsvad road, mida Margaret talle valmistas või mingi hägune teadmine, et siis muutub kõik veel halvemaks, kui ta nüüd pooleli jätab. Sellest mõtlemine viis ta kokku tema unistuste tööga, millest ta ei teadnud üsna lõpuni midagi ning sedagi kui oluline see tegelikult talle on. Kui sa millestki unistad, siis ära lihtsalt istu ja unista, vaid proovi kõike ja anna endast kõik, et see täide läheks.

Võtmestseenid: meie jaoks olid olulised stseenid tolle päeviku leidmine ning auto varastamine ja põgenemine. Päevikus oli kirjas kogu tõde, mis muutis kõik uskumatud lood Bobbyle natuke arusaadavamaks ja huvitavamaks. Samuti oli oluline osa Bobby huvil autode vastu, mis autode vargusest pöördus lõpuks autode parandamiseks.

Võtmekarakterid: olulisi karaktereid oli palju. Loomulikult Bobby ja tema pere, kuid ka Bobby sõbrad ja Dooleyde perekond. Meie arvates oli oluline ka pisike koer, kes oli küll tagaplaanil, aga sama koguaeg olemas. Lisaks koerale oli tähtis osa ka „tädil“ ehk haldjal.

Võtmesümbolid: meie jaoks oli üks väga oluline sümbol raamatu pealkiri „Ööloom“, mis ei paistnud olevat kooskõlas raamatu teemaga, kuid siiski väga tähtis. Pealkirjast võis väga erinevalt aru saada. Meie arvates kutsuti niimoodi seda „tädi“. Ta tegustes vaid öösiti ning ilmus inimeste ette loomana. Lisaks arvame, et haldjas ise oli ka üks oluline sümbol, sest teda nägid vaid inimesed, kes temasse uskusid.

Üheks kõige olulisemaks sümboliks pidasime mutrivõtit, mida Bobby Dooleyde juures nägi ja ka endale ostis. See oli talle väga oluline. seda näitab kas või see, et tavaliselt kui Bobbyl oli raha, siis ostis ta selle eest hoopis paki suitsu.

Küsimused:

Miks otsustas kirjanik raamatu lõpetada nii ootamatult ja on kogu lõpuosa liiga kokku pressinud?

Mis juhtus pisikese haldjaga?

Kas Bobby ja tema ema suhted laabusid?

Kokkuvõte: raamatul oli palju teemasid, mille üle oli hea arutleda. Meil tekkis üsna palju vaidlusi, aga samas rikastas see meie jutuajamist. Mõtlesime ka sellele, et äkki on võõraste inimestega isegi parem raamatu sisu üle arutleda – jäavad mõned vaidlused pidamata J.

"Ööloom" Kate Thompson

Talvisel koolivaheajal, kui lund ei olnud, haarasin kätte Kate Thompsoni raamatu “Ööloom”. Pealkirja ja välimuse järgi võis arvata, et tegemist on krimka või õudukaga, aga selgus, et tegemist oli mõlemaga.

See rääkis ühest poisist Bobbyst, kes oli 14-aastane ning kelle ema viis ta vägivaldse ja narkootikume täis linna elust eemale maale, lootes, et see teda muudab. Rahaga oli tema peres halvasti - nad tulid vaevu ots-otsaga kokku. Sellepärast kolisid nad odavasse, lagunevasse majja, millest naabrid rääkisid pidevalt kummalisi lugusid. Need müüdid ei huvitanud Bobbyt karvavõrdki. Tema soovis minna vaid tagasi koju. Kuid ajapikku hakkasid jutud ja müüdid teda aina rohkem köitma.

Bobby ja tema ema vaheline suhe oli tõsiselt halb. Nad aina karjusid ja leidsid alati midagi halba, mille kallal üksteisest norida. Võib-olla oli see sellest, et Bobby sündis, siis kui tema ema oli vaid 14-aastane. Ilmsel see muutiski nendevahelise suhte nii keeruliseks. Võib arvata, et ema halvad valikud ja otsused, mille tagajärjel olid nad raskustes ja suurtes võlgades võis samuti olla põhjuseks, miks Bobby nii halvasti käitus. Näiteks pakkus Bobbyle suurt rahuldust varastamine. Ema ei suutnud endale aga kunagi tunnistada, et viga oli temas. See on hea näide sellest, kui suureks eeskujuks on meile meie vanemad. Öeldakse ju, et käbi ei kuku kännust kaugele. Bobby pidevad katsed kodunt põgeneda tõid kaasa ka midagi head- kohtumise Dooley’de perega.

Raamat oli väga põnev ja köitev. Kui lugema hakkasin, siis enam seda käest panna ei suutnud ja mida raamat edasi seda rohkem kasvas ka põnevus. Koos põnevusega kasvas ka hirm. Lõpuks pidin raamatut lausa lugema päevasel ajal ja inimestest ümbritsetuna ja hoolimata sellest nägin ma ikka unes õudukaid. Kummitused ja vaimud justkui jälgisid mind.

Ma ei oskagi öelda, kas see raamat mu lemmikute hulka kuulub. Kõik see õudus ja keerulised suhted perekonnas mõjusid mulle rusuvalt ja tegid mind kurvaks. Samas oli see üks väga eriline lugu ning midagi nii põnevat ei olegi ma enne vist lugenud.

Raamatu lõpp oli minu jaoks ootamatu. Tundisn, et see aina läheneb ja läheneb, aga mul polnud õrna aimugi, kuidas kirjanik selle lõpetada võiks. Peale selle, et see mind väga üllatas, jäid õhku ka paljud küsimused. Lõpp andis kogu loole hoopis uue ja teistmoodi mõtte. Kõik see kurbus ja õudus muutusid millekski heaks ja kasulikuks.

Raamat oli väga hästi kirjutatud. Ta köitis ja oli põnev. 

Soovitan seda kindalsti lugeda nendel, kes armastavad kaasaegset noorsookirjandust õuduka võtmes. Head lugemist! Aga hoidke laualambi lüliti läheduses.