Teine kirjandusklubi

Koht ja aeg: 6. detsember kell 12.42 – 13.11, Rocca al Mare kooli puhvet

Kirjandusklubis osalejad: Nora ja Karl-Eric

Raamatu autor ja pealkiri: Jochen Till „Charlie + Leo“

Võtmeteemad: üks võtmeteemadest oli see, et peab olema julge ja austama, kes sa oled. Sinu elu ja tulevik on ainult sinu otsustada ja teha. Igaüks on oma õnne sepp. Väga oluline on eelarvamustest mitte hoolimine, imetleda inimese sisemist maailma ning teda austada. Kunagi ei saa midagi teada välimuse järgi. Raamtut ei hinnata kaane järgi vaid ikka sisu.

Võtmestseenid:  Leo saabumine klassi, mis pani aluse raamatu peateemale, mis oli Charlie otsus hakata saatma talle koomikseid. Sellest vormis välja raamatu süžee.

Võtmekarakterid: Muidugi Charlie, Leo (Leonie), Charlie parim sõber Ingo ja ka Antoinette.

Püstitatud küsimused: Miks armastas Charlie Leod? Kas nad jäid kauaks lähedasteks ning kokku? Mis juhtus Charliga, kas ta sai kuulsaks koomiksikunstnikuks ning mis juhtus tema isaga?

Kirjandusklubi kokkuvõte: raamatus oli palju naljakaid kohti ning palju värvikaid tegelasi. Samuti oli raamatut lihtne lugeda ja teema üle oli hea arutleda. Meie mõtted jooksid hästi kokku ning üldine õhkkond oli küll pisut ärevil, kuid hea mõnusaks mahaistumiseks ja mõtete võrdlemiseks.

"Charlie + Leo" Jochne TIll

Sel korral lugesin läbi raamatu nimega „Charlie + Leo“, mille kirjutas Jochne Till. Ausalt öeldes ei teagi, miks selle raamatu valisin. Ilmselt siis lihtsalt välimuse järgi. Igatahes olen rahul raamatu valikuga.

Lühidat rääkis raamat ühest pisikesest ja mitte kõige populaarsemast poisist nimega Charlie. Uue kooliaasta alguses ilmus aga tema klassi uus tüdruk, kellesse Charlie esimesest silmapilgust armus. Edasi läks raamat omasoodu, Charlie üritas Leo pilku püüda, kirjutades ja joonistades talle koomikseid. Neid saatis ta meili teel, anonüümselt. Charlie pelgas kohutavalt, mida Leo temast tegelikult arvab ning pidas targemaks ennast mitte paljastada. Kuid asjad võtsid teise pöörde ning kõik tuli lõpuks päevavalgele.

Raamatu põhiline mõte minu jaoks oli see, et pole vaja ennast kellegiks teiseks muuta. Kui inimene ei aktsepteeri sind nii nagu sa oled, siis ei sobi ta sinu ellu üleüldse. Eriti meeldis mulle kuidas Charlie ennast ühe teise koomiksitegelasega pidevalt võrdles. Ta üritas ennast muuta, endale valetada, et tema on see koomiksiteglane ja ta ei saagi otsustada, kuidas tema tulevik välja näeb. Vaid ta on määratud läbikukkuma nagu seesamune Charlie Brown koomiksist. Samas, otsutades tema koduse olukorra järgi, oli ta väga agar ja tubli poiss. Nad elasid isaga üksi ning Charlie pidi suure osa oma ajast tegema täiskasvanute tööd. Selles suhtes oli mul Charliest kahju kuna ta pidi nii kiiresti suureks sirguma. Ta ei tundnudki neid lõbusid, mida saab tunda noorena. Pidi pidevalt mõtlema, kuidas tema isa hakkama saab.

Muidu oli raamat väga kerge. Sõnakasutus oli lihtne ja raamat meenutas mulle natuke Äpardi päevikut, kuid see meeldis mulle rohkem. Vahepeal on väga mõnus midagi lihtsat lugeda. Mulle pigem ei meeldi sellises stiilis kirjutatud raamatud, kui üllataval kombel meeldis raamat mulle väga.

Kokkuvõttes võib öelda, et raamat oli äge ja andis mõista, et on okei olla teistsugune.

Soovitan raamatut kõigile, see on kerge ja kaasahaarav, väga tabav ja pisut labane.